Hanna Sova · psühhiaater · Tartu A-Kliinik

Mis on alkoholsõltuvus ja millal on vältimatult vaja pöörduda arsti juurde

Alkoholsõltuvus on krooniline ja sageli progresseeruv, eluaegne haigus, mida iseloomustavad:

• tung ja iha alkoholi järele;
• füüsiline sõltuvus alkoholist (pohmeluse seisundi teke peale joomise katkestamist);
• jätkuv vajadus alkoholi järele hoolimata sellega seonduvatest väga tõsistest perekondlikest, sotsiaalsetest ja tööalastest probleemidest.

Pole kindlat päevas joodavat alkoholi kogust, mis võimaldaks inimest nimetada alkohoolikuks. On teada, et alkohoolikutel tekib tolerants alkoholi suhtes (vajadus suurendada purju jäämiseks joodava alkoholi kogust). Alkoholsõltuvuse viimases ehk lõppstaadiumis langeb alkoholi taluvus järsult ja piisab vaid paarist õllest, et kogu päev “vines” olla. Pole ka kindlat reeglit, mis ütleks kui tihti peab jooma, et olla alkohoolik. Alkoholismi võimaldab sedastada aga sõltuvus – fakt, et inimene sõltub alkoholist või loodab selle päästvale toimele oma igapäevases elus.

Ka patsiendi keha ja aju sõltuvad sel juhul alkoholi olemasolust neis kulgevate keemiliste reaktsioonide läbiviimisel. Alkoholi tarvitamise lõpetamisel reageerib organismi ainevahetus sellele ränkade muutustega. Tekib pohmeluse seisund värisemisega kätes või kogu kehas, kiire südametegevus- ja hingamine, palavik, oksendamine ja unetus. Võivad tekkida ka mitmesugused meelepetted (viirastused) ja krambid.

Alkoholism põhjustab palju probleeme inimese elus. Alkoholism suurendab meeleolu languse (depressiooni) tekkimise ja enesetappude riski. Alkoholismil on samuti suur osa kuritegudes, liiklusõnnetustes ja koduses vägivallas. Alkoholismil on oma roll ka juhuslikus rasestumises ning haigestumisel muudesse narkomaaniatesse ja AIDS'i. Alkoholsõltuvus põhjustab mitmeid kehalisi haiguseid nagu maksa kärbumine, südame rütmihäired, maohaavand ja ajurabandus. Alkoholi tarvitavatel rasedatel naistel on oht saada mitmesuguste erinevate sünnikahjustustega lapsi. Ülemaailmne statistika näitab, et alkoholsõltuvus tekib 10-l protsendil meestel ja viiel protsendil naistest.

Alkoholismi tekkes on olulised nii pärilikud tegurid kui sotsiaalsed faktorid. Selliseid – elustiiliga kaasnevaid tegureid nagu alkohoolikutest sõbrad, alkoholi kerge kättesaadavus, ühiskondlik heakskiit alkoholi tarvitamiseks või keerulised probleemid isiklikus elus – võivad olla hoopis olulisemad kui pärilikkus.

Kas sul on probleeme alkoholiga?

Probleemidele alkoholiga viitab hommikune pits, et rahustada närve või võidelda pohmelusega, kassiahastus ja süütunne liigse joomise tõttu. Sageli esinevad pikad, mõnest päevast kuni kuuajased joomaperioodid. Üksinda joomine. Probleemid tööl, mis sageli viivad töökoha kaotuseni ja omakorda rahaliste raskusteni. Enam ei toituta korralikult ega hoolitseta oma välimuse eest. Juuakse sageli mälukaotuseni. Juhitakse joobnuna autot. Alkoholijoobes võidakse vigastada ennast ja teisi. Vägijoogi pudelid peidetakse kõrvaliste pilkude eest. Tekivad meeleolu- ja isiksushäired. Alkoholi mürgine toime siseorganitele põhjustab hommikust oksendamist, kätevärisemist, näopunetust, tuimust, nõrkust või kipitustunnet kätes või jalgades. Sagedased on vigastused, eriti kukkumisest.

Haiguse kulg

Enamikul alkohoolikutest on alkoholiga seotud probleemid tekkinud kahekümnenda ja neljakümnenda eluaasta vahel. Peale seda jääb alkoholism krooniliseks, tavaliselt eluaegseks haiguseks. Alkohoolikul on joomisest hoidumine väga raske. Ta võib olla pikemat aega kaine, kuid pidurid alkoholi suhtes on kadunud ja võttes esimese pitsi tekib jälle uus joomaperiood. Abiks võivad olla tugev toetus perekonna poolt ja lävimine korralike, alkoholi mitte tarvitavate sõpradega. Kahjuks inimese enda tahtejõud sõltlast reeglina enam ei aita.

Alkoholsõltuvuse ravi

Ravi võtmeküsimuseks on aidata patsiendil alatiseks lõpetada või normaliseerida alkoholi tarvitamine. Esimeseks sammuks on inimese võõrutamine alkoholist. Olenevalt konkreetsest isikust ja temal esinevatest sümptoomidest valitakse ravi. Vaja võib minna organismi üldseisundit tugevdavaid ravimeid, vahel ka rahusteid ja antidepressante, mis kõrvaldavad alkoholist loobumisega kaasnevat ärevust, hirmu, meeleolulangust ja unehäireid. Edasi saab kasutada kas ravi alkoholist täielikuks loobumiseks või uut nn Sinclair'i meetodit, mis vähendab iha alkoholi järele ja võimaldab kolme kuni neljakuulise ravi järel hakata mõõdukalt jooma ja oma alkoholitarvitamist soovikohaselt kontrollima.

Inimestele, kellel on probleemid alkoholiga oskavad kiiret nõu anda teie perearst ja lähim psühhiaater. Alkoholsõltuvuse ravile spetsialiseerunud raviasutusi on Eestis kaks: Tallinnas Wismari haigla ja Tartus A-kliinik (Tartu Riiа 13, telefon 742 7888).

Laur Toomaspoeg · psühhiaater · Tartu A-Kliinik

Alkoholsõltuvus ja selle ravi tänapäeval

Maailmas kõige enam kasutatavaks mõnuaineks on tõenäoliselt alkohol. Ka eestlaste poolt enimtarvitatavaks uimastiks on jätkuvalt alkohol. Mõnuaine ehk uimasti korduv ja liigne tarvitamine võib teatud tingimustel viia sellest ainest sõltuvuse kujunemiseni. Alkoholi ülemäärasel pruukimisel võib tarvitajal kujuneda sõltuvus alkoholist ehk alkoholsõltuvus.

Alkoholsõltuvuse seisundile iseloomulikeks tunnusteks on vastupandamatu või raskesti kontrollitav soov juua alkoholi, alkoholi taluvuse tõus ehk alkoholtolerantsuse tekkimine (nn. “suurem kandmine”) aga ka joomise lõpetamisel või vähendamisel tekkivad tüüpilised võõrutusnähud (üldine halb enesetunne, võib esineda südamepekslemist, higistamist, käte värisemist, unetust, ärevustunnet, iiveldust, aga ka krampe).

Sõltuvusega inimesel kulub järjest enam aega ja energiat alkoholiga seonduvatele mõtetele, alkoholi hankimisele, selle tarvitamisele, tervise taastumisele peale joomise lõpetamist ning kõige eelneva käigus tekkinud segaduste klaarimisele. On täiesti loomulik, et selline elu on väsitav ja kurnav nii kehale kui vaimule. Abi ja leevendust otsitakse taas alkoholist. Ja ring saab täis – ikka ja jälle.

Sõltuvus kujuneb erinevatel inimestel välja erineva kiirusega. Ka sõltuvuse vorm võib olla indiviiditi väga erinev – üks inimene võib juua “võttes” iga päev natuke, teine joob mitmepäevaste või koguni nädalaste “tsüklitena”. Sõltuvuse kujunemist või mittekujunemist mõjutavad oluliselt nii pärilikud kui keskkonnategurid.

Kust siis läheb piir “normaalse” ja “ebanormaalse” alkoholitarvitamise vahel? Meestel on liigjoomise piiriks 24 alkoholiannust nädalas, naiste “nädalanorm” on 16 standardannust. Normi ületamine on käsitletav liigjoomisena. Ilmseteks näitajateks “liialeminekust” on alkoholist põhjustatud tervisekahjustused, joomisest sugenenud probleemid suhetes, tööl ja õigusrikkumised.

Ravimitega on joomisprobleemi sekkumiseks põhimõtteliselt kolm võimalust:

• Psüühika tasakaalustamine. Erinevate ravimite abil, et inimene ei vajaks alkoholi “ravimina” – kui meeleolu on ravimitega parandatud, väheneb alkoholi tarvitamise vajadus iseenesest.
• “Hirmuravi” (disulfiraam). Ravim, mis alkoholiga kokkusattumisel tekitab väga ebameeldiva või eluohtliku seisundi. Nõuab alkoholist täielikku loobumist.
• Sinclairi meetod. Opioidretseptorite blokaator koos psühhoteraapiaga. Inimene võib esialgu jätkata alkoholi tarvitamist; ravim blokeerib ajus “kinnitaja” (endorfiini retseptorid), nõrgestades harjumust. Baasravi kestab minimaalselt 3–4 kuud, visiidid toimuvad arsti ja psühhoterapeudi juurde.

Kelle poole pöörduda? Tavaliselt tegeleb alkoholiprobleemide raviga psühhiaater; esmast nõu oskab anda perearst, psühholoog aitab kaasnevate psühholoogiliste probleemidega. Abi leiab ka Anonüümsete Alkohoolikute liikumisest. Eestis kasutatakse Sinclairi meetodit Tartus tegutsevas A-kliinikus. Registreeruda ja infot küsida saab telefonil 7 427 888.