Alkoholi akuutne toime psüühikasse ja alkoholsõltuvuse teke. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes.

Alkoholi sisaldus veres

Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk: mida suurem on joodud alkoholi annus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo, tühja või täis kõhu mõju, jookide kangus ning inimese kehakaal. Teatud osa etendab ka tarvitatava alkohoolse joogi iseloom: kanged joogid põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid.

Alkoholi taluvus ehk tolerantsus

Palju oleneb konkreetse isiku tundlikkusest alkoholi suhtes. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused ja enamik psüühilisi haigusi. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused ja kõrge õhutemperatuur.

Joobeastmed

Kerge joove. Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb, käitumises ilmneb uljus ja hoolimatus. Suurenenud jutukus, koordinatsioonihäired, kerged tasakaaluhäired.

Keskmine joove. Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, võib üle minna kurbuseks või vihahooks. Kaalutlemine ja kriitika on alanenud, artikulatsioon ebaselge, liigutused kohmakad.

Raske joove. Teadvuse edenev hägunemine kuni koomaseisundini. Kontakt on raskendatud, mõttekäik ja kõne kaootiliselt katkendlikud, inimene võib uinuda või kukkuda. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks.

Alkoholi kroonilise tarbimise toime psüühikasse

Alkoholi kuritarvitamine ohustab juba mõõduka annusega teatud inimeste tervist (lapsed, rasedad, haiged). Alkoholi liigtarvitamine põhjustab keskmise või raske joobe kujul mürgistusseisundi ja kahjustab tervist või sotsiaalset funktsioneerimist.

Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist

Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline sõltuvus alkoholist, on tegu kroonilise alkoholismiga – haigusega, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksset rehabilitatsiooni. Alkoholsõltuvus kujuneb välja pikkamööda, läbides iseloomuliku arengukäigu juhuslikust tarvitamisest kuni pideva liigtarvitamiseni.

Esimene staadium. Tekib tung alkoholi järele (kontrolli kadumine), taluvus tõuseb, kaob kaitserefleksina okserefleks, ilmnevad esimesed mälulüngad ja siseelundite funktsionaalsed häired.

Teine staadium. Selgekujuline abstinents ehk pohmelus, reeglipärane peaparandus, tung ilma eelneva alkoholita, püsivad psüühilised muutused ja orgaanilised kahjustused (krooniline gastriit, maksapõletik).

Kolmas staadium (lõppstaadium). Kesknärvisüsteemi taluvus langeb, alkoholi taluvus väheneb, domineerivad pahurus ja agressiivsus, isiksuse degradatsioon, taaspöördumatud elundikahjustused.